Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi pretsedenditu otsustuse, kaasates põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) ja Pühtitsa kloostri

Alates 2024. aasta kevadest oleme järjekindlalt ja igakülgselt esindanud oma kliente ning kaitsnud õigeuskliku kogukonna usu- ja veendumusvabadust, esitades ja põhjendades klientide seisukohti Siseministeeriumi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Presidendi ees. Meie sihikindla ja strateegilise töö tulemusel sündis pretsedenditu ja esmakordne lahendus, kus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse kaasati seadusest otseselt mõjutatud Eestis registreeritud juriidilised isikud olukorras, kus sellistele isikutele menetlusosalise staatust seadus ette ei näe.

3. oktoobril 2025 esitas Vabariigi President Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellega seonduvalt esitasid advokaadibüroo vandeadvokaadid Artur Knjazev (BTQ Legal) ja Steven-Hristo Evestus (Sirel&Partnertid) Riigikohtule taotluse kaasata Eesti Kristliku Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, mille Riigikohus rahuldas.

Edasise menetluse kulgu ja avalikku kohtuistungit saab jälgida Riigikohtu kodulehelt. Avalik kohtuistung toimub 3. veebruaril kell 10.15.

PPA tegi positiivse otsuse, rahuldades meie kliendi ajutise kaitse taotluse  

2025. aasta septembri alguses keeldus Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) meie kliendi ajutise kaitse taotluse vastuvõtmisest ja selle sisulisest lahendamisest põhjusel, et klient ei viibinud 24. veebruaril 2022 Ukrainas. Meie eduka esindamise puhul muutis PPA oma varasemat seisukohta ja tegi kliendi kasuks positiivse otsuse ajutise kaitse andmiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsil 2022 vastuvõetud rakendusotsuse kohaselt antakse ajutise kaitse elamisluba isikutele, kes olid sunnitud põgenema 24. veebruaril 2022 või pärast seda kuupäeva Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi tõttu. Samas ei piirdu rakendusotsus üksnes selle imperatiivse kriteeriumiga. Kuigi klient ei vastanud sellele formaalselt, aitas meie avaram lähenemine olukorda käsitleda laiemas kontekstis.

Rakendusotsus näeb nimelt ette liikmesriikide kaalutlusõiguse laiendada ajutist kaitset ka isikutele, kes viibisid vahetult enne 24. veebruari 2022 ajutiselt väljaspool Ukrainat ega saanud relvakonflikti tõttu sinna naasta. PPA jättis käesoleval juhul sellise kaalutluse tegemata ning keeldus põhjendamatult ajutise kaitse taotluse vastuvõtmisest, kuigi seaduse kohaselt oli ta kohustatud taotluse menetlusse võtma.

Kaitsesime edukalt kliendi huve välisriigi arestimisotsuse täitmisel Eestis

Oktoobris 2025 tunnustas Harju Maakohus Hispaania kohtu arestimistunnistuse meie kliendi suhtes, mille alusel arestiti korraga nii kliendi kinnisasi kui ka pangakontod. Kuigi sellistes menetlustes on Eesti kohtu roll piiratud ning piirdub välisriigi taotluse tunnustamisega, jäädes aresti sisulist põhjendatust eraldi kontrollimata, osutus taotletud abinõu käesoleval juhul ebaproportsionaalseks. Mõlema abinõu samaaegne kohaldamine oli alusetu ning jättis kliendi ilma võimalusest oma rahalisi vahendeid kasutada olukorras, kus ainuüksi kinnisasjale seatud keelumärge ületas mitmekordselt tagatava summa suurust.

Harju Maakohtu määruse peale esitasime määruskaebuse, taotledes kohtu määruse täies ulatuses tühistamist või alternatiivselt arvelduskontode aresti alt vabastamist. Meie eduka esindamise tulemusel tegi Tallinna Ringkonnakohus positiivse otsuse meie kliendi kasuks, tuvastades meetme proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise ning vabastades kliendi arvelduskontod aresti alt.